Tallinna Polьtehnikum
            ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS
                                                      Koostaja: Andrei Kьbar
                                                                       PA-96
                                Tallinn, 1998
SISUKORD:
Lьhikokkuvхte
Sissejuhatus
I Metoodika kirjeldus
					







II Tulemused
2.1. Arvuti kasutamine ьldse
2.1.1. Ьleьldine kasutamine
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
2.2.2. Arvuti kodus
2.3. Arvuti kasutamispхhjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
2.3.2. Interneti kasutamine
2.3.3. E-maili kasutamine
4. Mдrksхnade teadmine
5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
                                LЬHIKOKKUVХTE
Lдhtuvalt Balti meediateabe  AS  poolt  lдbiviidud  esinduslikust  uuringust
Eesti  15-74aastaste  elanike  hulgas  on  kolmandik  (33%)  Eesti  elanikke
kasutanud kunagi oma elus arvutit.
      •15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm  neljandikku.  Samas  nende
vanematest on seda teinud ainult  iga  viies  ehk  ьle  kolme  korra  vдhem.
Pдevas  kasutab  arvutit  keskmiselt  116  tuhat  inimest  ehk   10,5%   15-
74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.
      •Arvuti suurkasutajaid — inimesi,  kes  kasutavad  arvutit  viiel  vхi
enamal pдeval nдdalas, on Eestis 108  tuhat  ning  neid  saab  iseloomustada
jдrgmiste tunnustega 20-49aastased, kхrgharidusega  ja  heal  jдrjel  olevad
inimesed.
      •Endiselt on  peamiseks  arvuti  kasutuskohaks  oma  tццkoht,  millele
jдrgneb kool ja kodu. Kьllatki tдhtis on ka arvuti  kasutamiskohana  sхprade
ja tuttavate kodu. Mдrkimist vддrib kooli  osatдhtsus  arvuti  kasutuskohana
vaesemate ja maa-elanike hulgas.
      •Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% jдrgmise 12 kuu jooksul  arvutit
kasutama hakata, mis vхib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi vхrra.
•Arvuti kasutamise vхimalus kodus on 11% inimestest,  neist  alla  poole  on
seda ka teinud. Jдrgmise 12 kuu jooksul plaanib 7%  inmestest  kas  ise  vхi
keegi pereliikmetest osta arvutit.
      •Peamiseks     pхhjuseks,     miks     arvutit     kasutatakse      on
tekstitццtlusprogrammide   kasutamine,   millele   jдrgnevad   arvutimдngude
mдngimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud  viimase
kuue  kuu  jooksul  internetti.  Ainult  1%  elanikest  on  kodus  interneti
ьhendusega arvuti. Mдrkimist vддrib, et Eesti  interneti  kasutajate  hulgas
sarnaneb naiste osakaal (38%)  USA  ja  Suurbritannia  vastavale  nдitajale.
Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste pдrusmaa  —  89%  Eesti
interneti  kasutajatest  on  vanuses  15-39  aastat.   Peamiseks   interneti
kasutamise pхhjuseks oli informatsiooni otsimine.
      •E-maili suurt potentsiaali on  mдrkinud  mitmed  uurijad.  Eestis  on
saanud vхi saatnud e-maili 5% elanikest.
      •Teemaga seotud mдrksхnadest teatakse kхige paremini sхna  «Internet»,
millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kхigist vastajatest.
      •Erinevatest vдidetest, millega mххdeti erinevaid hoiakuid  ja  hirme,
mis vastajatel  arvutite  ja  nendega  suhtlemise  kohta  on,  pдlvis  kхige
suurema ьksmeele internetipunktide idee (81% nхus ideega).  73%  vastajatest
nхustus  sellega,  et  arvuti  jддb  tдnu  oma  hinnale  rikkamate  inimeste
pдrusmaaks. Vхrdselt 62% oli nхus  vдidetega  «Mul  ei  ole  mingit  kartust
arvuti kasutamisel» (ei olnud nхus 16%) ja  «Arvuti  peaks  olema  peamiselt
selleks, et teha tццasju» (ei olnud nхus 30%). Kхige vдiksem oli  nхustujate
ja mittenхustujate osakaal mхnevхrra  provotseeriva  vдite,  et  internetiga
samavддrse info saab kдtte ka raamatute  ja  ajakirjanduse  vahendusel  (46%
nхus ja 34% ei olnud nхus).
                                SISSEJUHATUS
Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997  viis  Balti  Meediateabe  AS  —  Baltic
Media  Facts  EMORi  Omnibuss-uuringu  raames  lдbi  uuringu  «Arvutite   ja
interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas».
      Antud   uuring   on   plaanitud   alustama    laiemat    samateemalist
uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted  ja  teenused  on  viimase
aastakьmne jooksul olnud ьks enim  arenenud  majandusharu.  Areng  on  olnud
mдrkimisvддrne nii majandusharu rahalises  vддrtuses  kui  ka  riistvara  ja
tarkvara ьleьldise arengu ning  kasutajate  seisukohalt.  Eestile  ei  kuulu
kьll selles arengus  juhtpositsioon,  kuid  uhkusega  vхime  tunnistada,  et
Eesti  ei  sцrgi  ka  kogu  ьlejддnud  maailma  sabas  vaid  pьrib   julgelt
infomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks  olnud  «Tiigrihьppe»
projekt  on  mitmeidki  huvirьhmi  Eestis  sundinud  tхsisemalt   analььsima
hetkeolukorda, et mхista,  milliselt  platvormilt  me  arenema  hakkame  vхi
хigemini, milline on hetkeseis protsessi  puhul,  mis  toimub  otsustajatest
sхltumatult,  ja  kuivхrd  ning  mis  suunas  oleks  neid  'hьppajaid'  vaja
suunata. Antud uuringu esmane eesmдrk ongi anda  lдbilхige  veebruaris  1997
Eesti ьhiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest,  omamisest,
tarbimisest  ning   vхimalike   hirmude   ja   ohtude   selgitamine   'teise
kirjaoskuse' suhtes.
      Uuring viidi lдbi Eesti  Rahvusraamatukogu  finantsilisel  toel  (UNDP
Eesti  projekt).  Vхimaldamaks  ьhiskonnale  oluliste  andmete  laialdasemat
kasutamist  ja  eneseanalььsi  teostamist,  siis  on  antud  uuring   lisaks
paberkujul   tдisaruandele   ja   lьhikokkuvхttele   leitav   ka   Interneti
kodulehekьljelt   http://www.bmf.ee/internet.html   .   Uuringu    tulemuste
omandiхigus kuulub Balti Meediateabe ASile.
      Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus,  teises  osas  on
esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.
Paberaruande lisas on esitatud kьsimustik (nii eesti kui ka vene keeles)  ja
tabelaruanne.
                             METOODIKA KIRJELDUS
Valim ja kьsitlus
Uuring   viidi   lдbi   personaalintervjuusid   (face-to-face    interviews)
kasutades. Kьsitlustццs  osales  87  spetsiaalse  ettevalmistuse  saanud  AS
EMORi kьsitlejat. Valimi  koostamise  aluseks  vхeti  Eesti  Statistikaameti
arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996.  Valimi  koostamise
meetod oli  kihistatud  kaheastmeline  juhuvalim.  Vдljavхte  on  esinduslik
Eesti 15-74aastaste elanike lхikes, kelle arv on  seisuga  1.  jaanuar  1996
1108167.
      Kьsitlus plaaniti viia lдbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati
996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.
      Uuringu tulemuste  esitluses  on  sagedamini  kasutatud  soo,  vanuse,
rahvuse ja asulatььbi lхikeid.
Andmetццtlus
      Andmete tццtlemisel kasutati andmeanalььsiprogrammi ODIN.
      Andmetabelite uurimisel  ja  tulemustest  jдrelduste  tegemisel  tuleb
arvestada  valimi  veaga.  Oleme  andnud  vea   piirid   95%   tхenдosusega,
arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarьhmade arvulist  suurust. 
Teostajad
Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:
Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik
Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimдgi
Valimi koostamine: Helje Proosa
Kьsitlustцц koordineerimine: Marge Vainre
Andmesisestus: Marit Talivee
Tabeltццtlus: Karin Laur
Graafilised tццd: Garry Ingel
Tхlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger
Tхlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimдgi, Karin Laur
                                II TULEMUSED
2.1. Arvuti kasutamine ьldse
      Arvutid,  mis  15  aastat  tagasi  olid  suured,  aastakьmneid   varem
hiigelsuured  nii  pindalalt  kui  ka  ruumalalt  ning   valdavalt   vдheste
spetsialistide pдrusmaa, kes suutsid nendega tццtada, on  muutunud  tдnaseks
tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning  arvutite  arendajate  eesmдrk
on viia arvuti vхi see mis arvutist alles jддb igaьhe koju  ning  vхrdustada
arvuti telefoni, raadio vхi teleriga.
2.1.1. Ьleьldine kasutamine
      Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud  oma
elus personaalarvutit, kompuutrit.
[pic]
      Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19  aastat.  Kui
kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende  vanematest
on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekьmnes.
      Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%).  Eestlastel  on
olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid  kui  mitte-eestlastel  (36%  vs  27%).
Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored  (15-
29aastased)  eestlased   (74%),   noored   mitte-eestlased   (58%),   noored
eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%).  Kхige  vдhem  50aastased
ja vanemad mitte-eestlannad (5%).
      Kuna noored on kasutanud arvutit enim  pole  ka  ьllatus,  et  erineva
tegevusaladega inimestest on  arvutit  enim  kasutanud  хppurid  (80%).  Ise
endale tццandjatest  on  arvutit  kasutanud  61%  ja  spetsialistidest  56%.
Reatццtajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionдridest 4%.
      Kхrgharidusega inimestest on arvutit kasutanud ьle poole  (57%).  Alla
keskharidusega inimestest on seda teinud alla  veerandi  (22%).  Inimestest,
kes  kuuluvad  rikkamasse  elanikkonnakihti  (ьle  2000  krooni   sissetulek
pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see  nдitaja  1001-
2000   krooni   pereliikme   kohta   teenivate   inimeste   hulgas    (26%).
Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
      Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%),  kes  pole
kunagi arvutit  kasutanud,  siis  kasutajad  363  tuhat  jagunevad  omakorda
alljдrgnevalt:
. 84 tuhat (8% kхigist vastajatest, 23% arvutit ьldse kasutanutest) on kьll
  kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi
. 53 tuhat (5% kхigist vastjatest, 15% arvuti ьldse kasutanutest) kasutasid
  arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi
.  27  tuhat  (3%  kхigist  vastajatest,  7%  arvutit  ьldse  kasutanutest)
  kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui nдdala
  aega tagasi
. 198 tuhat (18%  kхigist  vastajatest,  55%  arvutit  ьldse  kasutanutest)
  kasutasid arvutit viimase nдdala jooksul
      Arvutit vдhemalt kord nдdalas kasutanud jagunevad vastavalt  kasutatud
pдevade arvule:
.  39  tuhat  (4%  kхigist  vastajatest,   20%   arvutit   nдdala   jooksul
  kasutanutest) kasutas arvutit ьhel pдeval nдdalas
.  49  tuhat  (5%  kхigist  vastajatest,   25%   arvutit   nдdala   jooksul
  kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal pдeval nдdalas
.  62  tuhat  (6%  kхigist  vastajatest,   31%   arvutit   nдdala   jooksul
  kasutanutest) kasutas arvutit viiel pдeval nдdalas
.  47  tuhat  (4%  kхigist  vastajatest,   24%   arvutit   nдdala   jooksul
  kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel pдeval nдdalas
. 278 tuhat inimest  vanuses  15-74  aastat  vхib  nimetada  Eestis  arvuti
  kasutajateks (kasutanud arvutit vдhemalt kord kuue kuu jooksul),  kellest
  sagedasi kasutajaid (heavy user) on  108  tuhat.  Nad  kasutavad  arvutit
  viiel vхi enamal pдeval nдdalas;
      Keskmise aktiivsusega  kasutajaid  (medium  user)  on  89  tuhat.  Nad
kasutavad arvutit 1-4 pдeval nдdalas;
      Vдhese aktiivusega tarbijaid (light  user)  82  tuhat,  kes  kasutasid
arvutit vдhemalt kord 6 kuu jooksul kui vдhem kui kord nдdalas.
      Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48%
kхrgharidusega, 67% juhid, spetsialistid vхi  iseendale  tццandjad,  38%  on
sissetulek  pereliikme  kohta  ьle  2000  krooni.   Joonisel   on   mдrgitud
sihtrьhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas  esindatud  keskmisest
enam, rohelisega ja sihtrьhmad, mis on arvuti  sagedaste  kasutajate  hulgas
esindatud  keskmisest  vдhem,  punasega.  Sihtrьhmade   puhul,   kus   antud
sihtrьhma osakaal  on  samalaadne  Eesti  keskmisega,  on  kasutatud  sinist
graafiku tulba vдrvina..
      Keskmise  aktiivsusega  (medium  user)  arvutikasutajaid  iseloomustab
nende vanus. 44% neist on 15-19aastased.
      Arvuti vдikese aktiivsusega kasutajate hulgas on  arvuti  kasutajatest
enam  naisi  ja  mitte-eestlasi.  Lдhtudes  vastustest  kьsimustele   arvuti
viimati kasutamise  kohta  ning  kasutussageduse  kohta  selgub,  et  Eestis
kasutab  keskmiselt  pдevas  arvutit  116  tuhat  inimest  ehk   10.5%   15-
74aastastest inimestest.
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
      Arvuti  sagedane  kasutaja  istus   arvuti   ekraani   taga   viimasel
kasutuspдeval  kokku  ьle  kolme  tunni  (190  minutit).   Arvuti   keskmise
aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2  ja
poole tunni pдevas (140 minutit). Neist,  kes  arvuti  taga  viimase  nдdala
jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati  keskmiselt  1  tund  ja  45
minutit (108 minutit).  Keskmine  pдeval  arvutit  kasutav  inimene  tццtab,
kirjutab, mдngib vхi teeb midagi muud arvutis 177 minutit pдeva kohta.
      Nende, kes kasutasid viimasel pдeval ьle 3 tunni  arvutit,  hulgas  on
enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
      Kхigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on
. 54% kasutanud arvutit oma tццkohal,
. 24% koolis,
. 20% kodus,
. 22% sхprade ja tuttavate kodus,
. 6% teiste pereliikmete tцц juures,
. 12% sхprade, tuttavate tцц juures,
. 1% mujal.
. 71% arvuti kasutajatest on ainult ьks koht, kus nad arvutit on viimase  6
  kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm vхi enam.
      Viimase  nдdala  jooksul  on  kasutanud  tццkoha  arvutit  41%  arvuti
kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sхprade  tuttavate
kodus 6% arvuti kasutajatest. Kхigist, kes viimase  nдdala  jooksul  arvutit
kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on ьles kahe  kolmandiku  (68%)  mehed
ja 87% eestlasi.
      Kхigist, kes arvutit viimase 6  kuu  jooksul  on  kasutanud,  on  ligi
pooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tццkoht (45%), millele  jдrgnevad
kool 17%  ja  kodu  11%.  8%  on  arvuti  peamiseks  kasutuskohaks  sхprade,
tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta цelda ning  ьlejддnutel  on  mingi
muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta,  siis  peab  ta  peamiseks  51%
juhtudel oma tццkohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.
      Tццkoht on  peamine  arvuti  kasutuskoht  kхigile,  kes  tццtavad  (va
reatццtajad), 30-39aastastele, kхrgharidusega inimestele.  Koolis  kasutavad
arvutit  peamiselt  хppurid  ning  keskmisest  enam  vдiksema  sissetulekuga
peredest ning maa-asulates arvutikasutajad  st  kool  on  kьllaltki  tдhtsal
positsioonil vaesematest peredest pдrit  laste  ja  noorukite  jaoks  esmase
arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.
[pic]
2.1.5. Arvuti mittekasutajad
      Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi  arvutit  kasutanud,
siis on  kьllaltki  tдhtis,  mida  nemad  arvuti  kasutamisest  arvavad.  4%
inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud,  plaanib  kindlasti  jдrgmise
12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub  veel  9%  neid,  kes
vхib-olla hakkavad kasutama. Ьle kahe kolmandiku (68%) ei  plaani  kindlasti
arvutit  kasutama  hakata.   Olemasolevale   ligi   300   tuhandele   arvuti
kasutajatele vхib lisanduda jдrgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.
41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha  jдrgmise
12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17%  40-49aastastest  ning
16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.
2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus
2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
      Kьsides vastajatel iseloomustust oma peamiselt  kasutatavale  arvutile
vхis хigustatult tekkida kьsimus, kas kasutatud terminid  olid  arusaadavad.
Kuna kхik arvutit iseloomustavad sхnad olid toodud kirjalikult kaardil,  mis
esitati  vastjale,  siis  oli  vхimalikult  minimiseeritud  kьsitleja   roll
(hддldamine jne.). Kхigist, kes nimetasid, kus on nende peamine  kasutuskoht
arvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% ьhtegi iseloomustajat,  mis  sobiks
tema  peamise  arvutiga.  Ьlejддnute  vastustest  selgus  peamiste  arvutite
varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes  kasutasid  arvutit
peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole  tegemist
spetsialistidega  nii,   et   saadud   protsente   tuleb   kindlasti   vхtta
reservatsiooniga.
      Kхigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti  ja  kes  kirjeldasid
seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39%  modem,
10%  joystick  ja  24%  helikaart.  Ьle  veerandi   vastajate   arvutid   on
lokaalvхrgus (30%) vхi ьhendatud Internetti (27%).
      Kхigist inimestest, kes kasutavad oma tццkohal arvutit  on  47%  selle
arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide  hulgas  on  taoliste  inimeste
osakaal tдpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus  52%/48%,  st,  et
sageli  vхib  oma  tццkohal  arvuti  juurde  pддsemine  paljudel  tццtavatel
inimestel jддda selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.
2.2.2. Arvuti kodus
      7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2%  on
isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on  kodus  ka  printer.
Lisaks saab 3% ise  vхi  keegi  pereliige  kasutada  tццkoha  kaasaskantavat
arvutit. Arvuti  kasutamise  vхimalus  kodus  on  11%  inimestest.  Nendest,
kellel on vхimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus  ka
kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et  40  miljonit
USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%),  mis  on  arvatavasti
ьks kхrgemaid nдitajaid maailmas.
      Nendel,  kellel  on  kodus  tavaline   personaalarvuti   vхi   isiklik
kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda  arvutit.  77%  juhtudest  on
sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja  28%  helikaart.
Ьle kьmnendiku kodus olevatest arvutitest on ьhendatud Internetti (13%).  Ka
antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende  andmete  analььsimisel,  sest  ьle
poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta  arvutit
ьldse.
      Jдrgmise 12 kuu jooksul plaanib 7%  inimestest  kas  ise  vхi  plaanib
keegi nende pereliikmetest osta  koju  personaalarvutit.  Neist,  kellel  on
kodus tavaline personaalarvuti  vхi  isiklik  kaasaskantav  arvuti,  plaanib
seda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni vхi  vдhem  pereliikme
kohta,  plaanib  personaalarvutit  muretseda  6%,  siis  ьle  2000  kroonise
sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb  jдrgneva  12  kuu  jooksul  arvutit
muretseda 13%.
2.3. Arvuti kasutamispхhjused
2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
      69%  arvuti  kasutajatest  on  viimase  kuue  kuu  jooksul   kasutanud
tekstitццtlusprogramme,  64%  on  mдnginud  arvutimдnge,  43%  on  kasutanud
tabelarvutust.      Veerand       arvutikasutajatest       on       tццtanud
raamatupidamisprogrammidega  vхi  lugenud  Internetis   kodulehekьlgi.   18%
arvutikasutajatest on saatnud vхi saanud e-maili.
      Viimase 7  pдeva  jooksul  on  tekstitццtlusprogramme  kasutanud  41%,
arvutimдnge mдnginud 31%. Interneti kodulehekьlgi on viimase nдdala  jooksul
lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.
      Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust,  mida  ta
arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstitццtlust, 39%  arvutimдngude  mдngimist
ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on ьheks  peamiseks  tegevuseks
internetis kodulehekьlgede lugemine.
[pic]
      Naiste jaoks on meestest tдhtsamaks  ainult  raamatupidamisprogrammide
kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest tдhtsamaks programmeerimine  ja
tцц raamatupidamisprogrammidega.
2.3.2. Interneti kasutamine
      69 tuhat inimest ehk  25%  arvuti  kasutajatest  ehk  6%  kхigist  15-
74aastastest Eesti elanikest. Vхrrelduna 1996. aasta sьgisega  on  Interneti
kasutajate arv kasvanud  4  kuuga  27%!  Vхrdluseks  vхib  mainida,  et  Nua
Internet Surveys andmetel oli novembris  1996  interneti  kasutajateks  1,5%
Itaalia elanikest. Hiinas kasvas  interneti  kasutajate  arv  100000ni  1996
aasta lхpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17%  Uus-
Meremaa  10aastastest  ja  vanematest  elanikest  oli  vхimalik   internetti
kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest  oli  mдrtsis-
aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt  korraldatud  uuringu  andmetel  24%
vхimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud  internetti  viimase  6  kuu
jooksul ja 12% viimase nдdala jooksul.
      Interneti nдdalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk  49%  kхigist
interneti  kasutajatest  vaatas  internetis  kodulehekьlgi  viimase   nдdala
jooksul. Mдrkimist vддrib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus  arvuti,
millel on interneti ьhendus.
      Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti  interneti  kasutajate
jaotus soo lхikes palju ьhtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest  on  mehi
62%, siis Ungari ja Jaapani puhul  oli  viimaste  uuringute  pхhjal  selleks
protsendiks 90%. Vхrrelduna 1996 kevadega on olukord  veidi  muutunud,  siis
oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka  teiste
riikide puhul. USAs oli  juunis  1996  lдhtuvalt  uuringust  GVU  WWW  Fifth
Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal  ajal  oli  Euroopas  naiste
osakaal  15%.  Novembris  1996  olid  Kanada  Quebeci  provintsi   interneti
kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.
      Sarnaselt  teiste  riikidega  on  interneti  kasutamine  enam  levinud
nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses  20-
29 aastat, 89% 15-39 aastat.  Interneti  kasutajate  keskmine  vanus  on  29
aastat. USAs oli see  35  aastat  detsembris  1996,  Euroopas  on  kasutajad
mхnevхrra nooremad 29 aastat.
      Interneti kasutajate hulgast koorub vдlja kaks suurt gruppi: ьhed, kes
on juba ьle  1,5  aasta  kodulehekьlgi  lugenud  (25%)  ja  teised,  kes  on
tхelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud).  21%
interneti kasutajatest mдrkis,  et  nad  vaatasid  internetis  kodulehekьlgi
esimest korda viimase kuu aja jooksul.
      Kui  interneti  viimane  kasutuspдev  ja   arvutikasutamissagedus   on
samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis vхib  oletada,  et  3.5%
Eesti elanikest kasutab keskmisel pдeval internetti.
      Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised pхhjused  interneti
kasutamiseks, siis kaks kolmandikku  mдrkis  huvi  mingi  teema  vastu.  Ьle
poolte puhul oli pхhjusteks ka tцц jaoks vajaliku  info  otsimine  (56%)  ja
meelelahutus (53%). Tдhtsuselt neljandana tuli isikliku elu  jaoks  vajaliku
info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud  kьsitluse
pхhjal otsis 82% USA interneti  kasutajatest  informatsiooni  ning  75%  oli
pхhjus seotud haridusega. Vхrdluseks vхib tuua Jaapani interneti  kasutajate
pхhjused:  45%  otsisid  infot   toodetest,   35%   otsisid   tццga   seotud
informatsiooni ja 31% otsis erootilist  infot.  Meie  oma  uuringus  viimase
teema kohta  otse  ei  kьsinud,  kuid  andmed  Eesti  otsingumootoritest  ja
kasutus(log)failidest nдitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond  ka
Eestis olemas.
      Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas
vдike, siis piirdusime hetkel  ainult  mхne  ьldkьsimusega.  Samas  on  vдga
tдhtis antud  uuringuprojekti  jдtkamisel  ka  interneti  kasutajate  tдpsem
uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vдhemalt 200-300 vastajat.
2.3.3. E-maili kasutamine
      E-maile on saanud vхi saatnud viimase 6 kuu  jooksul  51  tuhat  Eesti
elanikku ehk 18% kхigist arvuti kasutajatest ehk  5%  Eesti  elanikest.  Kui
aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui  internetis  surfajaid,  siis
praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas  on  e-
maili teel suhtlemisel vдga suur potentsiaal. Forrester  Research  ennustab,
et 2001 kasutab 50% USA elanikest  e-maili.  Praegu  on  e-maili  kasutajaid
USAs 15% elanikkonnast.
      Kхigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili kьsiti nende  e-
maili aadressi tььbi kohta. 37% neist on oma isiklik  e-maili  aadress,  43%
kasutab asutuse,  firma  ьldist  e-maili,  8%  kasutab  mхne  teise  inimese
isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili  kasutajatest  ei
osanud selle kohta midagi цelda.
2.4. Mдrksхnade teadmine
      Et nii arvuti kasutajad kui  ka  mitte-kasutajad  on  traditsioonilise
meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid mдrksхnu arvuti- ja «uue meedia»-
alase info edastamiseks. Pдris antud teema alguses esitati vastajale  kaart,
millel oli  toodud  erinevad  sхnad,  mille  puhul  paluti  inimesel  цelda,
milliseid nendest sхnadest oli  ta  kuulnud  enne  tдnast  intervjuud.  Neli
sхna, mille tundmist me antud aruandes analььsime on  Internet,  World  Wide
Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt «Tiigrihьpe».
      Sхna  «Internet»  teadis   ligi   kolm   neljandikku   (74%)   kхigist
vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus  see  85%,  mitte-eestlaste  veidi  ьle
poole (55%). Sхna teavad paremini nooremad ja kхrgema  haridusega  inimesed,
samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sхna ainult 27%.
Teised sхnad on veidi raskemad.  Sхna  «elektrooniline  post  (e-mail)»  oli
kuulnud ainult 40%, «Tiigrihьppe» projektist 35% ja keerulist  ingliskeelset
sхna «World Wide Web» ainult 12%. Sхnu «elektroonilise post» ja «world  wide
web» teadsid enam samad rьhmad, mis  «Interneti»  puhul:  noored,  rikkamad,
haritumad ja  mehed.  «Tiigrihьppe»  projekt  on  kьllaltki  selgelt  teatud
eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8%  mitte-eestlastest
oli sellest enne  seda  intervjuud  kuulnud.  Erinevad  vanuserьhmad  teavad
«Tiigrihьpet»  kьllaltki  sarnaselt.  Kхrgharidusega  inimeste   hulgas   on
«Tiigrihьppe» projektist teadjaid 56%.
      Vхrdluseks on vхimalik  tuua  oktoobris  1996  lдbiviidud  Advertising
Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus  selgus,  et  sel  ajal
teadis sхna «internet» 94%  ja  «World  Wide  Web»  82%.  Aasta  varem  olid
vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult  iga  viies
kuulnud sхnast «Internet».
2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel
      Vaatlemaks vхimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning  mхistmaks
hirme, mis vхivad  inimest  kammistada  arvutite  ja  interneti  kasutamisel
esitati vastajale 12 erinevat vдidet,  mis  kдsitlesid  teatavat  arvutitega
seotud hirmu, ohtu vхi hoiakut ning  vastajal  paluti  hinnata,  kas  ta  on
selle vдitega tдiesti nхus, ьldiselt nхus, ьldiselt ei ole nхus vхi  ei  ole
ьldse nхus. Alljдrgnevalt vaatleme vдidetele antud vastuseid lдhemalt.
Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne,  ьksikindiviidist  tulenev
hirm arvuti kui masina ees.  Mхistmaks  inimeste  hoiakuid  ja  hirme  antud
kьsimuses,  kasutasime  kahte  vдidet,  millest  esimene   oli   sхnastatud:
«Arvutite kasutuselevхtt  on  piiratud,  sest  paljudel  inimestel  on  hirm
arvutite ees» ja teine «Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel».
      Teiste ьhiskonnaliimete vхimaliku hirmuga  arvutite  ees  nхustus  28%
kхigist vastanuist, sellega ei olnud nхus 54% kхigist  vastanuist.  Teistest
enam nхustusid selle vдitega arvuti heavy user'id (35%) ja  need,  kes  pole
arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lдhema 12 kuu jooksul teha (41%).
      62% vastanuist nхustus vдitega,  et  neil  pole  personaalselt  mingit
hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele  vastu.  Arvuti  kasutajate
hulgas oli see protsent  90%.  Huvitav  on  mдrkida,  et  ka  arvutit  mitte
kasutajatest ja seda mitte plaanijatest  46%  leiab,  et  neil  pole  mingit
hirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu  need,  kes  pole  seni
kasutanud, kuid plaanivad seda teha jдrgmise 12 kuu jooksul  (23%  ei  olnud
nхus vдitega). [pic]
      Vaadeldes nende vдidete omavahelisi koosmхjusid, siis kхige  enam  oli
inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka  temal  endal  ei  ole
hirmu arvutite  ees  (41%).  15%  vastajatest  arvas,  et  teistel  inimeste
arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit  hirmu  ei  ole.  11%  ei
osanud ei ьhe ega teise variandi puhul oma hoiakut vдljendada.
      Kultuurilisi hirme otsustasime mххta kahe vastandliku vдitega, millest
esimene kхlas «Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega  seotud
keelena on ohuks eesti keelele» ja teine «Interneti laiem  kasutamine  mхjub
soodsalt meie kultuurile».
      Kхigist vastanuist 57% leiab,  et  inglise  keele  kasutamine  peamise
arvutialase keelena ei ole ohuks eesti  keelele  ja  27%  on  selle  vдitega
nхus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58%  ja  sellega  ei  ole
nхus 15% vastanuist.
      хigist vastanuist 38% ei olnud nхus sellega, et inglise keel on  ohuks
eesti keelele ja olid nхus, et internet on soodsa mхjuga  eesti  kultuurile.
16% oli neid, kes nхustusid nii  sellega,  et  inglise  keel  ohustab  eesti
keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mхju meie kultuurile.  12%
oli neid, kes ei osanud ei ьhe ega teise vдite puhul seisukohta vхtta.
      Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mххtsime kahe vдite abil  «Riigi-
ja omavalitsused peaksid enda tццd puudutava informatsiooni avalikustama  ka
interneti  kaudu»  ja  «Avalikes  kohtades   (raamatukogud,   kultuurimajad)
peaksid olema internetiga ьhendatud  arvutid,  mida  oleks  vхimalik  tasuta
kasutada». Sellega, et valitsusorganid peavad oma tцц  kohta  info  avaldama
ka  interneti  kaudu  nхustus  56%  vastanuist,   selle   vastu   oli   16%.
Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%.
      Kхigist  vastajatest  51%  oli  nхus  mхlema  vдitega.  16%   toetasid
internetipunktide ideed,  kuid  ei  omanud  suhtumist  valitsusorganite  tцц
avalikustamise kohta interneti kaudu.
      Mхistmaks  suhtumisi,  mis  on   seotud   arvutite   kдttesaadavusega,
kasutasime samuti kahte vдidet «Peagi on loomulik, et  enamikes  kodudes  on
olemas arvuti» ja «Arvuti jддb tдnu oma hinnale  ainult  rikkamate  inimeste
pдrusmaaks». Kui 54% vastajatest oli nхus,  et  peagi  on  enamikes  kodudes
arvuti, siis ьle kolmandiku (35%) ei nхustunud sellega.  Mхni  vдide  hiljem
nхustus 73%  inimestest,  et  arvuti  jддb  rikkamate  inimeste  pдrusmaaks.
Sellele vдitele oli vastu ainult 20% vastajatest..
      Seetхttu  pole  ka  ьllatus,  et   37%   inimestest   toetab   mхlemat
vastandlikku vдidet. Mхistmaks selle  vastuolu  tдhendust,  tuleb  jдrgmises
uuringutsьklis  lisada  antud  teema  juurde   selgitavaid   kьsimusi.   30%
vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetхttu pole  seda  ka  enamikes
kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.
      Mхistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks,
kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel  kaks  vдidet  «Arvutid  ja  internet
vхimaldavad mхnel inimgrupil haarata kontrolli maailma ьle» ja  «Arvutid  ja
nende abil suhtlemine  vхimaldavad  muuta  maailma  demokraatlikumaks».  44%
vastajaist on nхus esimese vдitega ning 29% on selle vastu, mis  nдitab,  et
hirm  «Big  brother  is  watching  You»  on  veel  tдiesti   olemas   arvuti
kasutamisel. Arvuti heavy user'itest  on  nхus  selle  vдitega  34%,  medium
user'itest 44% ja  light  user'itest  51%.  Ьle  poolte  (53%)  nхustub,  et
arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks.  Enim  on
neid arvuti medium user'ite hulgas — 71%.
      Ьle veerandi vastajaist (26%) nхustub kahe  nii  teineteist  vдlistava
kuid samas ka tдiendava vдitega.  18%  leiab,  et  vхimu  haaramine  ei  ole
vхimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks.  Mхnevхrra  kхrgem
(18%) on ka inimeste hulk, kes  ei  oska  ei  ьhe  ega  teise  vдite  suhtes
seisukohta vхtta.
      Mхistmaks inimese hinnagut internetile  kui  paberkandjatest  paremale
infoallikale, siis  paluti  vдljendada  oma  suhtumist  vдitesse,  et  «Minu
arvates on vхimalik internetiga samavддrset infot kдtte saada  ka  raamatute
ja ajakirjanduse vahendusel». 46% oli selle vдitega nхus  ning  leidsid,  et
raamatud ja ajakirjandus on konkurentsivхimeline internetiga. 34%  ei  olnud
sellega nхus.
      62% vastajaist nхustus, et «Arvuti peaks olema peamiselt  selleks,  et
teha tццasju». Veidi alla kolmandiku  (30%)  ei  nхustunud  nendega.  Arvuti
heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nхustus ja 54%, kes  sellega
mitte nхus ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vдhem inimene on  arvutit
kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti  on  selleks,  et
teha tццasju. Nende hulgas, kes pole arvutit  kasutanud  ning  ei  kavatsegi
seda teha nхustub vдitega 67% ja selle vastu on 20%.