SISEKAITSEAKADEEMIA
PSЬHHOLOOGIA ХPPETOOL
STRESS
KursusetццJuhendaja:
T. Ruubel
Tallinn 2000
SISUKORD
SISUKORD 2
Sissejuhatus 3
1. Elustress 4
1.1. Stressi tekkepхhjused 4
1.1.1. Tццstress 5
1.1.2. Organisatsiooni stressitegurid 5
1.1.3. Tццstressi vдltimise meetodid 6
1.1.4. Tцц hьved 8
1.1.5. Isiklikus elus toimuvad muutused 9
1.2. Stressipinge 11
2. Stress ja sugu 13
3. Vхitlus stressi vastu 16
3.1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile 16
3.2. Relaksatsioon 17
3.3. Rahustav hingamine 18
3.4. Lihasrelaksatsioon 19
3.5. Mхtlus 21
3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta? 22
3.7. Aroomid stressi vastu 22
3.8. Muud meetodid lххgastumiseks 23
KOKKUVХTE 24
KASUTATUD KIRJANDUS 25Sissejuhatus
Kдesolevas kursusetццs pььan analььsida stressi, stressi tekkepхhjused,
stressi mхju inimese organismile ja samuti uurida, kuidas vхidelda
stressiga ning stressi profьlaktika meetodeid.
Stress on tavakeeles дrritav nдrvipinge, mis pikema aja jooksul mхjub
muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tхlgendatult on
stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kхrgendatud nхudmistele,
valmisolek tekkinud ohu ning ьlekoormuse tingimustes tegutsemiseks. Sхna
“stress” tдhendab, tхlkides inglise keelest, “surve, pinge, rхhumine”.
Ensьklopeediline sхnastik annab jдrgmist stressi tхlgendust: stress on
organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mхjurite vastu
(Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tхlgenduse kanada fьsioloog Hans
Selje. Tema seletuse jдrgi stress on kхik, mis pхhjustab kiire organismi
vananemist ning tekitab haigusi.
Stressoriks vхib saada mistahes nдhtus, mis nхuab organismilt kohanemist.
Tььpilised stressorid on psььhiline pinge, raske kehaline pingutus ja
trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse
stressireaktsiooniks.
Iga inimese elus esineb stressi, sest kхikides inimese elu- ja
tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid
tekivad nii kodus kui ka tццl. Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie
jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi
tццkohtadel.
Peale stressi tekke ьldiste pхhjuste analььsitakse tцц esimeses osas
organisatsiooni stressitegureid. Teises osas kдsitletakse ьlepingetest
vabanemise vхimalusi ning seda, kuidas mхtelda ja toimida, et stressi
vдltida. Kolmas osa sisaldab stressi profьlaktika meetodite kirjeldust,
mille hulka kuuluvad pдevakorra ьmberkorraldamine stressivastaseks ja
psьhholoogiline esmaabi kriisiolukorras.Elustress
Stress on harilik ja tihti esinev nдhtus. Kхik meist aeg-ajalt saavad seda
tunda, nдiteks, kas ххnsa tundena kхhus ennast uutele klassikaaslastele
tutvustades vхi kхrgenenud дrrituvusena ning unetusena eksamisessiooni
ajal. Stress on vдltimatu ja selle madal tase kahjutu. Nimelt liigstress
tekitab probleemi indiviidide ja organisatsioonide jaoks. Stress on
inimolevuse lahutamatu osa. Tuleb хppida vahet tegema lubatava stressi
taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on vхimatu.
Meie kдsitleme selles tццs ьleliigset psьhholoogilist vхi fьsioloogilist
pinget. Uurimused nдitavad, et fьsioloogilised stressitunnused on
maohaavandid, migreen, hьpertoonia, hingeldustхbi ja sьdamehaigused.
Psьhholoogilised tunnused on ьlitundlikkus, дrevus, depressioon, isutus,
unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.
Ьleliigne stress lдheb ettevхttele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse ja
heaolu languse tхttu. Paljud tццtajate probleemid, mis kajastuvad nii palga
suuruses ja tцц tagajдrgedes, kui ka tervises ja tццtajate heaolus,
pхhinevad psьhholoogilisel stessil. Stress suurendab otseselt ja kaudselt
ettevхtte kulusid eesmдrgi saavutamisel ning vдhendab tццtajate
elukvaliteeti.1 Stressi tekkepхhjused
Stress vхib olla pхhjustatud teguritest, mis on seotud kas ettevхtte tццga
ja tegevusega vхi inimese isikliku elu sьndmustega.
Osa stressi tekkepхhjusi, nagu kхrge tццpinge vхi jхhker kohtlemine, on
kхigile teada, ent mхndagi nendest, nдiteks kдrsitustхbe, masendustunnet,
enesesisendust, nдrivat kadedustunnet vхi pettumist lдhisuhetes, ei osata
alati nдrvipinge tхusu pхhjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon
ьhele vхi teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me hindame
situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku vхimalusi. Ootamatu, ohtlik
ja vдljapддsmatuna nдiv olukord suurendab stressi.1 Tццstress
Mххdukas nдrvipinge on tццl mitte ьksnes vдltimatu, vaid koguni soovitav –
see sunnib end mobiliseerima, vхimed mдngu panema. Ametikoht, millega
pidevalt kaasneb psььhiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja
tццkatele inimestele erilist pinget.
Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu nдiteks хpetajad,
autojuhid, raamatupidajad vхi mььjad on valmis kinnitama, et nende tцц on
tдis nдrvipinget. See ei tдhenda aga mitte alati kхrgenenud stressi
vastaval tццalal.
Kroonilise ajapuuduse ja suure tццpinge tunne on miski, mida paljud
inimesed ise endale alateadlikult sisendavad – nii selleks, et tдhtsate
asjadega hхivatud isikuna teiste silmis tunnustust vхita, kui ka selleks,
et arvatud ьlekoormuse olukorras endale ise vдhem kohustusi vхtta.
Kiire tempo, kхrge vastutus vхi suur tццkoormus tekitavad stressi seda
enam, mida rohkem nendega kaasneb jдrgmisi subjektiivseid asjaolusid: tцц
ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi vхi
kolleegidega on halvad, tццkohal valitseb korralagedus, firmas esineb
kдegalццmise meeleolusid jne.2 Organisatsiooni stressitegurid
Kдsitleme neid tegurid, mis toimuvad organisatsiooni sees ja tekitavad
stressi.
1. Ьlekoormus vхi vдike alakoormus. Nдiteks, tццtajale antakse liiga palju
ьlesandeid vхi nхutakse tulemuste liiga nхrget taset teatud aja jooksul.
Sellel juhul tavaliselt tekibki frustratsioon ja lootusetuse tunne. Kuid
ka alakoormus vхib esile kutsuda samasuguseid tundeid. Tццtaja, kellel ei
ole tema oskustele ja vхimetele vastavat tццd, tunneb frustratsiooni,
rahutust oma vддrtuse suhtes ning oma koha suhtes organisatsiooni
sotsiaalses struktuuris ja tunneb ennast alahinnatuna.
2. Rollide konflikt. Rollide konflikt tekib siis, kui tццtajale esitatakse
vasturддkivad nхudeid, kui on mitu juhti. Rollide konflikt vхib tekkida
ka mitteformaalse rьhma normide ja formaalse organisatsiooni nхudmiste
erinevuste tulemusena. Selles situatsioonis indiviid vхib tunda pinget ja
rahutust, sest ta tahab ьhest kьljest kohaneda kollektiiviga ning teisest
kьljest kinni pidada juhtkonna nхuetest.
3. Segased rolliootused. Segased rolliootused tekivad siis, kui tццtajale
pole selge, mida talt oodatakse ja nхutakse. Rollide konfliktist
erinevalt nхuded ei ole vasturддkivad, aga samal ajal need on pхiklevad
ja ebamддrased. Tццtajatel peab olema kindel ettekujutus juhtkonna
ootustest.
4. Ebahuvitav tцц. Uurimused on nдidanud, et indiviididel, kellel on
huvitav tцц, tekib harvem дngistust ja nad haigestuvad vдhem, kui need,
kelle tцц ei ole huvitav. Kuid vaatenurgad mхistele “huvitav tцц” kхigil
on erinevad: see, mis paistab huvitavana ьhele, ei tдhenda seda, et
teisele see kindlasti pakub huvi.
5. Muud tegurid. Leidub tuhandeid tццkohti, kus stressi ja rahulolematust
lisavad sellisedki tegurid nagu mьra, vilets valgustus, liiga madal vхi
kхrge temperatuur, niiskus, vibratsioon, tolm ja haisud, inetud kхledad
tццruumid, aegunud tццvahendid ja masinad – kхik see, mida
traditsiooniliselt fьsioloogilisteks tццtingimusteks on peetud.
Suure tццkoormuse kхrval tekitavad stressi ka rahulolematus tцц sisu, oma
positsiooni ja rolliga.3 Tццstressi vдltimise meetodid
Inimestele, kes kannatavad ьlemддrase tццstressi all, soovitatakse
rakendada jдrgmiseid meetodeid.
1. Tццtage vдlja prioriteeti sьsteem oma tццs. Hinnake oma tццd jдrgmisel
viisil: “pean tдnaseks tegema”, “teha hiljem, sellel nдdalal” ja “teha,
kui on aega”.
2. Хppige ьtlema “ei”, kui te jхuate piirini, kus ei suuda enam vхtta tццd
juurde. Seletage oma ьlemusele, et te saate aru ьlesande tдhtsusest.
Seejдrel kirjeldage konkreetsed prioriteetsed tццd, mille kallal te
praegu tццtate. Kui ta jддb oma arvamuse juurde, kьsige, mis tццd te
peate edasi lьkkama uue tцц lхpuleviimiseks.
3. Suhelge oma ьlemisega eriti efektiivselt ja usaldusvддrselt. Pььdke aru
saada tema probleemidest ja aidake tal aru saada teie omadest. Хpetage
oma juhti lugu pidama teie prioriteetidest, teie tццkoormusest ning andma
pхhjendatud ьlesanded.
4. Дrge nхustuge oma juhiga, kui ta hakkab andma vasturддkivaid nхudeid
(rollide konflikt). Seletage talle, et niisugused nхuded tхmbavad teid
erinevatesse suundadesse. Paluge korraldada nхupidamist kхigi
asjaosalistega, et vдlja selgitada probleem. Дrge vхtke sььdistavat
agressiivset seisukohta; lihtsalt seletage, missugused konkreetselt
probleemid loovad vasturддkivaid nхudeid teie jaoks.
5. Andke teada juhile vхi kaastццtajale, kui te tunnete, et teie ьlesannete
ootused vхi hindamise standardid ei ole selged (segased rolliootused).
Цelge neile, et te kahtlete konkreetsetes kьsimustes, mis on seotud
ьlesandega ja tahate nхu pidada neis kьsimustes.
6. Arutage igavusetunnet vхi huvi puudumist tцц vastu oma juhiga. Aga
pidage meeles, et ei tohi muutuda kaeblevaks. Seletage, et teie eeldate
tццd, mis nхuab pьhendamist ja tahaksite saada vхimalust vхtta osa
teistest tццvaldkondadest.
7. Igapдev leidke aega puhkepausideks ja relaksatsiooniks.
Teised tegurid, mis on seotud stressi teke vдhendamisega, on tervislik
toitumine, enese vormis hoidmine kehaliste harjutuste abil, ning
ьldtasakaalu saavutamine elus.
Juhtidele soovitatakse kхrge tццviljakuse ning madala stressi taseme
saavutamiseks:
1. Hinnake teie tццtajate vajadusi ja kalduvusi ning pььdke mддrata vastav
tцц maht ja tььp nende jaoks. Kui nad nдitavad hдid tagajдrgi selle
ьlesande tдitmisel, tхstke tццkoormust tццtajate nхusolekul. Sobivatel
juhtudel delegeerige volitused ja vastutus alluvatele.
2. Lubage oma tццtajatel loobuda mхne ьlesande tдitmisest, kui nendel on
olemas mхjuvad pхhjused. Kui on vдga vajalik, et nad tдidaksid seda
ьlesannet, seletage, miks seda on vaja, ning seadke prioriteedid
jдrjekorda nende tццs, et anda vajalikku aega ja lisaressurse ьlesande
tдitmiseks.
3. Mддrake tдpsemalt konkreetsete volituste, vastutuste ja tootmisootuste
tsoonid. Kasutage kahepoolset kommunikatsiooni ja alluvate informeerimist
(tagasisidet).
4. Kasutage liidri stiili, mis vastab antud situatsiooni nхuetele.
5. Kindlustage vastav hьvitus efektiivse tцц eest. Tццpinge lдbielamine
kahjutoova stressina ja tццst saadav rahulolu vхi rahulolematus olenevad
paljuski sellest, kui hea palgaga jхupingutusi korvatakse.
6. Olge eeskujuks oma alluvate jaoks, arendades vхimeid ning arutades koos
nendega keerulisi kьsimusi (Popova jt. 1994: 252-256).4 Tцц hьved
Tццst hoidumine ja iga hinna eest oma koormuse vдhendamine ei ole kuigi
tark tegu. Toimekas tegutsemine ja oma tцц tulemustest rahulduse saamine on
ьhevхrra olulised nii hea enesetunde hoidmiseks kui toonuse tхstmiseks.
Jдrgnevalt on loetletud mхned ratsionaalselt korraldatud ning energiliselt
ja keskendumisega tehtud tцц kasutegurid.
. Tцц vхimaldab luua kontakte teiste inimestega ning tunda rahuldust
ьheskoos millegi tegemisest, eesmдrgi saavutamisest.
. Tцц sunnib avardama silmaringi, хppima pidevalt midagi juurde.
. Tццl vхib leida sьmpaatse inimese, kellega on meeldiv ka vaba aega koos
veeta.
. Koostцц teiste inimestega sunnib ьletama oma vaateviisi piiratust,
arvestama ka teiste kogemusi.
. Tцц kдigus vхib ise teistele midagi хpetades tunda end targa ja
vajalikuna.
. Tцц vхimaldab enamasti paremini tegeliku eluga kursis olla kui puhkus.
. Tццl vхib leida usaldusvддrse inimese, kellega saab ka oma isiklikke
probleeme arutada.
. Hingelise kriisi olukorras aitab tцц mхtted iseendalt ja oma muredelt
eemale viia.
. Iga nхudlikum tццkoht esitab teatud vдljakutse taiplikusele ja nхuab
loovust.
. Tццl kдimise rьtm aitab vaimselt ja kehaliselt vormis pьsida.
. Tцц tagab hea enesetunde hoidmiseks tarviliku tunnustuse ja lugupidamise
(Elenurm jt. 1997:25).5 Isiklikus elus toimuvad muutused
Igasugune muudatus elus nхuab kohanemist: olgu see siis tццkoha vхi
riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis vхi isegi pьhad. Rahulolematus
ja pinge on sel puhul ьsna tavalised nдhtused. Inimest vхivad hдirida nii
elu rutiin ja ьksluisus kui ka sagedased vхi jдrsud elulised muutused.
Tundub, et ьhtaegu inimene januneb muutuste jдrele ja samas kardab neid.
Miks? Iga muutus rikub vдljakujunenud tцц- ja elurьtmi ning sunnib muutma
inimese harjumusi kдitumises ja mхtlemises.
Olulised muutused elus on seotud kхrgenenud emotsionaalse stressiga.
Stress, see iseдralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega
paratamatult kaasneb, aitab aga toimuvate muutustega kohaneda: probleeme
lahendama asuda, hingevaluga toime tulla ning mхtteviisi ja toimimise
muutumist ette valmistada.
Kui me uuesti vaatame lдbi elusituatsiooni ja sьndmuste loetelu, mis vхivad
esile kutsuda stressi, siis nдeme, et mхned nendest on positiivsed ning
avaldavad soodus mхju meie elu peale (pulm, isiklik edu, lapse sьnnitamine,
edukalt tehtud eksamid). Peale seda, elu jooksul me kogeme ka teised
positiivsed tunded, nt rххm (kooli, ьlikooli lхpetamine, sugulaste vхi
sхprade kokkutulek, lemmik vхistkonna vхit), armastus, loomingutхus jne.
Stressipinge tekitavad nii positiivsed kui ka negatiivsed situatsioonid.
Selleks, et kuidagi vahet teha stressiallikate vahel, positiivsed said
nimetuse eustress, negatiivsed – distress.
Psьhholoogid on pakkunud hulga skaalasid, mille abil on vхimalik hinnata
ьhe vхi teise sьndmuse poolt tekitatud stressi suurust. Nдiteks 1967.a. T.
Holmesi ja R. Rahe poolt koostatud isikliku elu muutuste skaala jдrgi oli
tolleaegse Inglismaa elanike jaoks kхige suuremaks stressoriks lдhedase
inimese surm, nхrgimaks jхulupьhad.
Kuidas nii meeldiv aeg nagu jхulud vхib stressi tekitada? Ьhele muudab
pьhad nukraks ьksiolek. Teisele toovad jхulud kaasa hulga sekeldusi
(piduroogade valmistamine, majapidamise korrastamine jne.). Kolmas ei suuda
kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pьhadelt
midagi tхeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kдtte jхudes mitte
midagi ei toimugi (Elenurm jt.1997:44).
Kui mingile ajalхigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nхudvaid
muutusi, vхib stress ьletada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Seepдrast,
kui vхimalik – ьks muutus korraga!
Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja
hirmu. Ajal, mil vanad harjumused ei aita enam toime tulla, muututakse nii
heale kui kurjale vastuvхtlikumaks, vaimustutakse vхi vihastutakse
kergemini, vхidakse uisapдisa otsustada ja endalegi ootamatult toimida.
Suurte muutuste ajal on seepдrast tark elada ьks pдev korraga ja kaalukate
otsuste langetamine vхimaluse korral edasi lьkata. Samas sunnib turvatunde
ja enesekindluse puudumine kiiresti otsustama. Segipaisatuse ja teadmatuse
tunne kaovad sedamццda, kuidas uued kдitumis- ja tegutsemisviisid
juurduvad. Elu suurte muudatuste aegu annavad tuge kindlad tхekspidamised,
usaldusvддrsed pхhimхtted, harjunud tццviisid, keskendumine konkreetsele ja
lihtsale praktilisele tegevusele. Nдiteks suure mure vхi leina korral saab
tхhusat abi igapдevaste kodutoimetuste дrategemisest.
Teisest kьljest vхib vahel muutustega kohanemiseks vaja olla just
lahtiьtlemist mхnest vanast harjumusest. Suured muutused panevad proovile
inimese vхime maailma teisiti nдha ja oma tegutsemine sellele vastavks
kohandada.
Stress, on otsekui organismi mдrguanne selle kohta, et elus tekkinud
muudatusele peaks jдrgnema ka enese muutmine.
Muutustega kaasneb mхnelegi meeliьlendav teravate elamuste kogemine –
emotsionaalne pinge tekitab teatud “narkootilise” efekti – nauditakse
adrenaliini verre paiskumisele jдrgnevat erutuse ja erksuse seisundit.
Leidub inimesi, kes pььavad oma elu mхnusaks teha aina uutesse seiklustesse
sukeldudes. Kuid sage uue otsing vхib anda tunnistust iseenda eest
pхgenemisest – lakkamatuid muutusi ja vaheldust otsides pagetakse kehva
keskendumisvхime, kдrsituse, pealiskaudsuse ning paradoksaalsel viisil ka
vхimetuse eest endas midagi muuta. Otsitakse muutusi oma ьmbruses selleks,
et ise mitte muutuda.2 Stressipinge
Seega stress on organismi pingeseisund, s.t. keha ja meelte vastus
organismile esitatud kхrgendatud nхudmistele (stressi situatsioon). Inimese
organism kannatab stressipingest tekkiva mхju all.
Kдsitlegem erisugused inimese seisundid, mis vхivad signaliseerida sisemise
pinge olemasolust organismis. Teadvuslik hinnang vхib ьle viia need
signaalid emotsionaalsest sfддrist (tunded) ratsionaalsesse (mхistus)
sfддri ning sellega likvideerida ebasoovitatava seisundi.
Stressipinge tunnused:
1. Vхimatus keskenduda millelgi.
2. Sagedad vead tццs.
3. Mдlu halvenemine.
4. Vдsimusetunde liiga sagedane tekkimine.
5. Kхne kiiremine.
6. Hajameelsus.
7. Sagedased valud (pea-, selja-, maovalu).
8. Suurenenud дrrituvus.
9. Tццrххmu alanemine.
10. Huumorimeele puudumine.
11. Suitsetamise sagenemine.
12. Kalduvus alkoholilembusele.
13. Pidev nдlja tunne.
14. Isu kaotus – ei tunne toidu maitset.
15. Vхimatus хigel ajal tццd lхpetada.
Kui leitakse oranismi stressipinge tunnused, siis tuleb tдhelepanelikult
uurida selle pхhjusi.
Vхimalikud stresspinge pхhjused:
1. Tihtipeale tehakse mitte seda mida sooviks, vaid seda mida on vaja, mis
kuulub kohustuste hulka.
2. Ei jдtkuta pidevalt aega – ei jхuta midagi дra teha.
3. Keegi vхi miski ajab taga, rutatakse pidevalt kuhugi.
4. Tahetakse pidevalt magada – kuidagi ei saa end vдlja magada.
5. Tuntakse, et kхik ьmbritsevad on ka pinges.
6. Nдhakse unesid sagedamini, eriti kui on ьlevдsinud.
7. Suitsetatakse liiga palju.
8. Tarvitatakse alkoholi rohkem kui tavaliselt.
9. Ei meeldi peaaegu kхik.
10. Kodus on pidevalt konfliktid.
11. Tuntakse pidevalt rahuldamatust elust.
12. Vхetakse raha vхlgu siis ku ei teata kuidas pдrast tagasi maksta.
13. Tekitakse alavддrsuse kompleks.
14. Ei olda kellegagi rддkida oma probleemidest ning ei soovita seda.
15. Tuntakse, et ei peeta lugu ei tццl ega kodus.
Arvatavasti siin ei ole toodud kхik stressipinge pхhjused. Iga inimene peab
ise analььsima oma seisundit ja ilmsiks tegema stressipinge pхhjused, mis
on iseloomulikud ainult tema jaoks.Stress ja sugu
Mхnikьmmend aastat tagasi leidsid inglise psьhholoogid, et naistele on
omasemad neurootilised, meestele aga somaatilised stressireaktsioonid:
naised kipuvad nutma, nддgutama ja halama, tahavad end tьhjaks rддkida ja
ootavad lohutamist. Mehed tхmbuvad pigem endasse, elavad kujutlustes
toimunut lдbi vхi eitavad sьndmuste negatiivset mхju, kuni stress kehaliste
vaevustena endast mдrku annab. Ьhiste ja esmaste stressi tunnustena
kirjeldatakse unetust, masendust ja дrrituvust.
Eesti naised mдrkavad enda juures stressi tunnuseid meestest sagedamini:
nad on tunduvalt rohkem ьlevдsinud ja palju sagedamini rahutud, дngistunud
vхi ьkskхiksed. Neil valutab pea ja nad kurdavad, et дrrituvad kergesti.
Nad kдivad sagedamini arsti juures.
Mehi hakkavad vaevama ebamддrased pisted sьdame piirkonnas, rхhumine rinnus
ja pхhjuseta higistamine, justkui raske on hingata ja viha vдljub kontrolli
alt. Stressi ьle kurdavad mehed vдhem, sest seda pole kombeks tunnistada.
Enese ja oma keha tunnetamisega on Eesti meestel kehvad lood. Oma autost ja
selle mootori vхimsusest teatakse kхike, viimasest tehnoьlevaatusest
mдletatakse pisemaidki rikkeid, kui aga kьsida neilt kasvхi nende kehakaalu
ja veresuhkru taset vхi viimast hambaarsti juures kдimise kuupдeva, siis
sattub mees kimbatusse.
Kohustus tццd nii teha, et perele piisav sissetulek tagada, on tugev
stressitegur. Selle nimel pььtakse endast viimane vдlja vхtta. Juhtub, et
armu ei anta ei alluvatele ega perelegi. Tццstressi tunnused ilmnevad
mujalgi: suhted lдhedastega pingestuvad ning sхpradest hakatakse eemale
hoidma.
Stressiekspert ameeriklane Georgia Witkin tхdeb, et meeste stressi
pхhiliseks pхhjuseks on vхitlus positsiooni pдrast.
Pikka aega on karjддr olnud mehe peaaegu ainuke eneseteostusvхimalus. Amet
annab talle elu pхhirolli, kuid toob kaasa ka suurema stressi. (Vaatamata
sellele, et ьlekurnatus ja tццvдsimus naisi nende endi arvates sagedamini
vaevab.) Mehe peamine roll on tццd teha ja sissetulekut teenida – see tagab
edu, tunnustuse, kindlustatuse. Teenitud raha, saavutatud positsioon ja
omandatud lugupidamine vхivad halvimal juhul osutuda pakutavateks
vahetusvддrtusteks ka tervise, armastuse ja hoolimise hankimisel.
Naise “valuuta” on mitmekesisem ning ning ta on riskide vastu paremini
kindlustatud. Naist peetakse tavaliselt paremaks suhtlejaks, tema puhul on
hinnas ka kaunis ja hoolitsetud vдlimus.
Pьstitanud enesele eesmдrgid ja neid tдitma asunud, sihib mees juba
jдrgmisi: ta tahab saavutada nii palju, kui suudab, kuid sageli rohkem, kui
parajasti vaja. Mees on tihti vaid ьhes – ameti-rollis.
Naisel on rohkem valikud. Ema, abikaasa ja tццtaja rollide esitatavad
ootused on erinevad, ьhe tдitmine ei sхltu teisest.
Rootsi stressiuurija Frankerhaeuser kinnitab, et tццstress kimbutab naisi
vдhem tдnu valikuvabadusele: nad ei saa end teostada mitte ainult tццl,
vaid ka naise ja emana. Ta puhkab ьhest rollist, tдites teist. Kхige enam
kehtib see seaduspдrasus just juhtide ja spetsialistidena tццtavate naiste
kohta, kellel on voli ise oma tццd kavandada ja korraldada. Ьlemuseks
olemise pinget see naine ei pхe: pigem naudib vхimalust end
traditsioonilises meeste valdkonnas teostada.
Mees paneb kхik tavaliselt ьhele kaardile – kui tцц ei edene ja amet ei
anna vхimalust end hдsti tunda, siis nдib kхik hukas olevat. Stress tццl
muserdab meest enam nii juhina teiste inimeste tegevuse eest vastutamisel
kui ka alluvana kellegi kдske tдites. Alluva rolli on mehel raskem taluda
kui naisel. Traditsiooniliselt oodatakse juhi ja liidri rolli vхtmist pigem
mehelt ning see toob kaasa saavutuspinge.
Sьdamearst Jaan Eha on tхdenud, et Eesti meeste hulgas esineb palju
enesehдvituslikku kдitumist, mis viitab suurele stressile ja
ebaadekvaatsele enesehinnangule: mхttetud ja ohtlikud manццvrid liikluses,
kihutamine, suitsetamine, joomine ja narkootikumide kasutamine. Ьldine
nдrvilisus ilmneb olmekonfliktides ja tьhjas sхnelemises. Nii nagu ei peeta
kinni liikluseeskirjast ega peeta seadusi miskiks, ei jдrgita ka keha ja
vaimu tervist sддstvat eluviisi. Ьhepдeva-unistuste nimel elamine viib
mхttetu tхmblemiseni. Vхimalik, et selle pхhjuseks on sotsiaalne ebakindlus
ja tuleviku-usu puudumine.
Eesti meeste suremus sьdamehaigustesse on Euroopas esikohal, eriti
keskesliste meeste hulgas (Lдti ja Venemaa kхrval). Jaan Eha leiab, et
olukord vхib hakata aegamццda muutuma, kui riik ja tццandjad hakkavad
vддrtustama inimest ja tema tervist, mitte ainult kasumit. Nдiteks
Inglismaal on vхidetud juba ьsna mitu kohtuasja stressist tingitud kahju
hьvitamiseks.
Noorte meeste eluvддrtuste ja rollide mitmekesistumine (lххgastumine
kodutцid tehes, isaduspuhkusele jддmine jms), mis viimastel aastatel on
levinud Pхhjamaades, vхib olla oluliseks stressipuhvriks. Vastutus pere ja
jдrglaste ьleskasvatamise eest ei kao, kuid selle teostamise viis suurendab
mehe ja kogu turvatunnet ning lдhendab pereliikmeid ьksteisele.
Stressi ьletamise viisid on aja jooksul mхneti muutunud ning mхjutatud mehe
ja naise rollidele omistatud tдhendusest. Mхlemad pooled teadvustavad
ennast lдbi peegelduse oma ajas ja kultuuris ning pхevad suhte- ja
tццpingeid vastavalt sellele, kuidas suudavad neile ootustele vastata.
Meeste ja naiste taktikad stressi tekitanud probleemide lahendamisel on
erinevad. Naised kьsivad sagedamini nхu, keskenduvad positiivsele ning
hakkavad samm-sammult ja ettevaatlikult katsetades asja parandama. Mehed
pььavad ise toime tulla ja hoiavad asja enda teada, kuni kхik on omaette
lдbi mхeldud ning olukorra muutmise vхimalused lдbi kaalutud. Kui mees
midagi muuta otsustab, siis tahab ta teha kхike korraga. Selline otsus vхib
suurendada pinget ja viia purustava kдitumiseni. Niisugust kдitumist toidab
mхtteviis: mees ei tohi oma nхrkusi nдidata ning ta otsused peavad olema
kindlad ja kхigutamatud.
Kui probleem ei хnnestu lahendada, siis vхib abi olla suhtumise muutmisest.
Naistele on omane anda probleemile teine tдhendus, eitada selle olulisust
vхi lihtsalt fantaseerida (“kьll kunagi midagi iseenesest muutub”).
Mehed kipuvad otsima sььdlast ning pььavad teda karistada. Nii mхnigi kord
vхib “sььdlaseks” osutuda mitte probleemi tegelik pхhjustaja, vaid nхrgem
kolleeg vхi pereliige. Ohtlikuks muutub olukord mehe tццvхimele,
enesehinnangule ja vaimsele tervisele siis, kui sььdlaseks hakatakse pidama
ennast.
Naisi saab mehe stressi leevendada, kui aitab tal probleeme selgeks
rддkida, sььkoormat hajutada ning lahendusele jхudmise ьksikasju kavandada
( Elenurm 2000: 40-42).Vхitlus stressi vastu
Tekib kьsimus, kuidas inimese organism paneb stressile vastu ning juhib
seda?
Kдsitleme organismi vхimalikud reaktsioonid stressile ning stressi
alandamise pхhiviise:
relaksatsioon;
keskendumine;
hingamise autoreguleerimine.1 Mismoodi inimese organism reageerib stressile
Mis on inimese organismi vхimalikud reaktsioonid stressile?
1. Stressi reaktsioon.
Ebasoodsad tegurid (stressorid) kutsuvad esile stressi. Inimene katsub
teadvuslikult vхi teadvustamatult kohaneda uue situatsiooniga. Sellele
jдrgneb tasandamine ehk adapteerimine. Inimene kas leiab tasakaalu
kujunenud situatsioonis ning stress ei tekita mingeid tagajдrgi vхi ei
kohane sellega, see on nn MAL-adapteerimine (halb adapteerimine). Selle
tagajдrjel vхivad tekkida erisugused psььhilised vхi fььsilised hдlved,
stress kas kestab kьllaltki kaua vхi tekib tihti.
2. Pasiivsus.
See ilmneb inimesel, kelle adapteerimise reserv on kasin ning organism ei
suuda stressile vastu panna. Tekib abituse, lootusetuse ja depressiooni
seisund. Aga selline stressi reaktsioon vхib olla ajutine.
Kaks ьlejддnud reageerimisviisi on aktiivsed ja allutatud inimese tahele.3. Aktiivne kaitse stressi vastu.
Inimene vahetab tegevusala ja leiab ьles midagi otstarbekamat ja
sobivamat vaimutasakaalu saavutamiseks, mis soodustab tervise seisundi
paranemist (sport, muusika, aia kujundamine, joonistamine jne).
4. Aktiivne relaksatsioon, mis suurendab organismi loomulikku adapteerimist
nii psььhilist kui ka fььsilist. See reaktsioon on mхjuvam.
Normaalsetes tingimustes stressi vastuseks inimesel tekib дrevus,
norutunne, mis on automaatne ettevalmistus aktiivseks tegevuseks kas
rьndavaks vхi kaitsvaks kдitumiseks. Niisugune ettevalmistus teostub
organismis alati, sхltumata sellest, milline stressireaktsioon tuleb –
isegi siis, kui ei toimu mingit fььsilist toimingut. Automaatse reaktsiooni
impulss vхib olla potentsiaalselt ohtlik ja viib organismi valmisoleku
seisundisse. Sьdamelццgid sagenevad, tхuseb vererхhk, lihased on pingul.
Sхltumata sellest kas oht on tхsine (elule дhvardus, fььsiline vдgivald)
vхi mitte (solvang) organismis tekib дrevus ja selle vastuseks
vastupanekuks valmisolek.3.2. Relaksatsioon
Дrevuse automaatne reaktsioon seisneb kolmest jдrjestikusest faasist
(vastavalt H. Selje teooriale) (Popova jt.1994:288):
impulss
stress
kohanemine
Teiste sхnadega, kui tekib stress, siis stressiseisund hakkab varsti
alanema – inimene nii vхi teisiti rahuneb. Kui kohanemist rikutakse (vхi
ьldse puudub), siis on vхimalik mхnede psьhhosomaatiliste haiguste vхi
hдirete tekkimine.
Jдrelikult, kui inimene tahab suunata oma jхupingutusi tervise sдilitamise
peale, siis ta peab teadlikult vastama stressi impulssile relaksatsiooniga.
Aktiivse kaitse abil on inimene suuteline sekkuma igaьhte kolmest stressi
faasist. Sellega ta vхib segada stressi impulssi mхju, peatada seda vхi
(kui stressi situatsioon ei ole tekkinud) nхrgendada stressi vдltides
sellega psьhhosomaatilisi hдireid organismis.
Aktiviseerdes nдrvisьsteemi talitlust, relaksatsioon reguleerib meeleolu ja
psььhilist erutuse taset, vхimaldab nхrgendada vхi alandada stressist
pхhjustatud psььhilist vхi lihaspinget.
Relaksatsioon on meetod, mille abil vхib osaliselt vхi tдiesti lahti saada
fььsilisest vхi psььhilisest pingest. Relaksatsioon on vдga kasulik meetod,
kuna omandada seda ьsna kerge – selle jaoks ei ole vaja spetsiaalset
haridust ega loodusannet. Kuigi on olemas ьks vдltimatu tingimus –
motiveering, s.t. igaьhel tuleb teada, milleks ta tahab omandada
relaksatsiooni.
Tдnapдeval kasutatakse sadu erinevaid lххgastustehnikaid. Nдiteks jooga jt.
ida enesearenduse sьsteemid pakuvad rea tхhusaid keha ja vaimu lхdvestamise
vхtteid. Mхned meetodid, nagu nдiteks hiina tervistav vхimlemine ja
vхitlustehnika taj chi nхuavad pikaajalist harjutamist. On aga neidki, mida
vхib pingeolukorras kohe proovida.3.3. Rahustav hingamine
Pingeseisundis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks. Lххgastunud
inimene seevastu hingab aeglaselt ja sьgavalt: kopsudes kulgev хhk nдib
diafragmat ehk vahelihast masseerivat. Kхhu- ehk diafragmahingamine
parandab organismi talitlust ning aitab kooskхlastada keha, meelte ja vaimu
toimimist. Kхhuhingamise tдhtis osa meelte rahustamisel ning дrevuse
kхrvaldamisel on aastasadu teada joogidele (Elenurm jt.1997:114).
Tegelikult ei hinga enamus meist korralikult, olgu pinges vхi mitte.
Ebaхige hingamine jдtab meid ilma keha puhastavast ning energiat tootvast
hapnikust. Soovitatakse leida sobiv koht lebamiseks. Asetada kдed kхhule
ribide alla ning alustage aeglast ja sьgavat hingamist. Hingamist vхib
harjutada ka pьsti seistes. Sellisel juhul jдlgida, et teie jalalabad
asuksid paralleelselt, kдsi asetatakse kхhule. Kui hingatakse хigesti,
tuntakse kхhupiirkonna laienemist enne, kui rindkere hakkab kerkima.
Hingamist tuleks harjutada 5-10 minutit korraga. See aitab parandada
hingamist ka muul ajal ja lьhendab ooteaega, kasvхi tццlt tulles toidupoe
pikkades kassajдrjekordades seistes vхi ьhistransporti oodates (DELFI
2000).3.4. Lihasrelaksatsioon
Jдrgnevalt on kirjeldatud ameerika arsti E. Jacobsoni poolt pakutud 20
pхhiharjutust, mille puhul iga lihastegrupi 15-20 sekundi pikkusele
lххgatamisele eelneb 7-10 sekundi pikkune pingutamine.
Sellist tььpi relaksatsioon aitab leevendada lihaspingeid хlgades, kaelas,
silmade ьmbruses, kergendab uinumist ning on abiks pingepeavaludest
vabanemisel. Lihaste pingutamine – lххgastamine ning kehale keskendumine
suunab tдhelepanu piinavatelt mхtetelt kehale ja vхimaldab nхnda vaimul
puhata ning ьlekuumenema kippuvaid meeli jahutada.
Soovitatav on praktiseerida umbes 20 minutit pдevas, tьhja kхhuga ning
vaikses хhkkonnas. Lihasrelaksatsiooni ajal peaks keha olema vхimalikult
vaba: kingad vхiks jalast vхtta ning pigistavad vццd ja rihmad valla
pддsta.
Esmalt veendu, et isud mugavalt. Pдrast iga lihastegrupi
pingutustlххgastamist jдta 15-20 sekundi pikkune paus, enne kui asud
jдrgmist lihastegruppi pingutama. Naudi seda tunnet, mis kehas tekib, kui
tunnetad pingutamise ja lххgastamise erinevust, lхtvumise vabastavat
toimet. Kui mхni lihastegrupp tundub eriti pingul olevat, siis lхdvesta
seda 2-3 korda jдrjest ning jдta seejuures iga pingutuse-lххgastuse tsьkli
vahele 20 sekundit.
1. Alustuseks tee 3 sьgavat hingetхmmet ning hinga aeglaselt ja pikalt
vдlja. Tunneta, kuidas keha vдljahingamise ajal pingetest vabaneb.
2. Pigista rusikad kхvasti kokku. Hoia neid nхnda 7-10 sekundit ning
lхdvesta siis 15-20 sekundi jooksul. Jдta umbes sama pikk ajavahe ka enne
iga jдrgmise lihastegrupi pingutamist.
3. Pinguta biitsepseid, nagu demonstreeriksid oma kдsivarte muskleid. Tee
seda 7-10 sekundit ja lххgastu siis 15-20 sekundit.
4. Pinguta kдsivarte sisekьlje lihaseid, sirutades kдed ette. Hoia
…lхdvesta.
5. Pinguta otsaesise lihaseid, tхstes kulmud nii kхrgele, kui saad.
Hoia…lхdvesta. Kujutle, et su otsaesine muutub lххgastudes jahedaks,
pea selgeks.
6. Ava suu nii pдrani, kui suudad. Lase huuled seejuures lхdvaks ning pььa
tunnetada lхualuude kokkupuutekohas tekkivat lihaste venitust.
Hoia…lхdvesta.
7. Tee mхned sьgavad hingetхmbed ja langeta pea. Tunneta pead kogu raskuses
nagu mхnusa une eel.
8. Painuta хlad taha, nagu tahaksid abaluid selja taga kokku suruda.
Keskendu pingele abaluude taga… ja lхdvestu. (Kuna see piirkond on sageli
eriti pinges, vхid sellise pingutamise-lххgastamise tsьkli lдbi teha kaks
korda.)
9. Pinguta rinnalihaseid ja hinga samal ajal mхnusalt sisse. Hoia hinge 7-
10 sekundit kinni… ja lase siis хhul aeglaselt kopsudest vдlja voolata.
Kujutle, kuidas koos vдljahingatava хhuga lahkub rinnust ьlemддrane
pinge.
10. Pinguta kхhulihaseid ja tхmba kхht sisse, nagu tahaksid kхhunahaga
selga puudutada. Hoia pingul … ja lхdvesta. Kujutle, kuidas lххgastuse
laine levib lдbi lхtvunud pehme kхhu ja selgroo.
11. Pinguta tuharalihaseid ja suru tuharad kokku. Hoia …lхdvesta. Tunneta,
kuidas niuete piirkond tдielikult lххgastub.
12. Pigista reied kokku. Pinguta… ja lхdvesta. Tunneta, kuidas sддremarjad
pingule tхmbuvad… ja lхdvesta.
13. Siruta jalad ette ja painuta varbad enda poole. Tunneta, kuidas
sддremarjad pingule tхmbuvad …ja lхdvesta.
14. Pinguta tallalihaseid ja pigista varbad konksu. Hoia …lхdvesta.
15. Kдi mхttes ja liigutades kogu keha uuesti lдbi ning veendu, kas mхni
lihas pole jддnud ьleliigselt pingesse. Kui leiad mхne sellise koha, siis
korda selle lihastegrupiga uuesti pingutamise-lххgastamise harjutust.
16. Olles kontrollinud, et lihased on lхdvad, sea end hдsti mugavalt istuma
ja lase lххgastuse mahedal pehmel lainel aeglaselt lдbi kogu keha voolata
ning oma vabastava hoovusega kхiki su keha lihaseid ja nдrve pealaest
jalatallani puudutada.
Esimesel korral vхtab selline lihasrelaksatsiooni harjutus aega 20-30
minutit, hiljem saad hakkama 15-20 minutiga (Elenurm jt. 1997:115-117).3.5. Mхtlus
Tдnapдeva kiirustavas maailmas, kus infotulv meid sageli enese alla matta
дhvardab, vajaksime ka tццpдeva keskel minuteid, et lihtsalt niisama olla.
Mхtluse eesmдrk on meelel peatuda ja mхtetel vabalt minna lasta, keskenduda
olemisele “siin ja praegu”. Selline ьmberlьlitumine vдlise maailma
tegelikkuselt oma mхttelennu jдlgimisele puhastab ja virgutab vaimu,
aidates meid igapдevaaskelduste keerisest tagasi elu sьgavama mхtte ja
ainukordsuse tunnetamise rajale.
Meditatsiooni on praktiseeritud vдhemalt viis tuhat aastat. Viimase sajandi
uuringute jдrgi tervendab mхtlus nii keha kui meeli: suurenevad tдhelepanu-
ja keskendusvхime, tхusevad organismi energeetiline tase ja produktiivsus,
tasakaalustuvad meeleolu ja enesehinnang, paranevad enesetunne ja loovus.
Kuidas aitab mхtlus stressi leevendada? Esiteks loob see kontakti
intuitiivse ja ratsionaalse, mдllu talletatu ja praeguste mхtete,
jдrelduste ning kavatsuste vahel. Teiseks lepitab mхtlus konfliktse loomuse
vastandusi – aitab kohandada soove vхimalustega, tasakaalustada kohusetunde
ja iha, tunded ja mхtlemise, ideaalidest unelemise ja tхelisusetaju.3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta?
Ebameeldivatele asjadele mхeldes lдheb meie keha pingesse, sest keha
funktsioone reguleerivad ajukeskused ei tee vahet tegelike ja kujuteldavate
kujundite vahel. Niisiis reageerib teie keha ebameeldivatele mхtetele,
otsekui te oleksitegi selles olukorras. Proovida vхiks vahelduseks midagi
vastupidist ja kujutada ette asju, mis tekitavad inimeses hea tunde.
Vaimseks puhkuseks valmistumiseks lхdvestatakse lihased ja hingatakse paar
korda sьgavalt sisse. Siis sulgetakse silmad ja kujutatakse ette, et
ollakse meeldivas kohas, kas rannal vхi mдgedes vхi lemmiktegevuse juures.
Pььda seda kogeda. Manada silme ette pilt, kuulata helisid, tunda lхhnu.
Harjutada seda 10-15 minutit. Mida osavama muututakse, seda efektiivsem
selline lххgastumine on ning varsti suudetakse saavutada sama efekti vaid
mхne minutiga.3.7. Aroomid stressi vastu
Aroomid mхjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetхttu on nende mхju
sьgav ning sageli teadvustamata.
Lхhnaasjatundjad vдidavad isegi, et parfььmist vхib kujuneda universaalne
keel – selline, mis omab positiivset mхju psььhikale. Inimese vхime lхhnu
eristada on piiratud, kuid lхhnamдlu on see-eest haruldaselt hea. Kunagi
kogetud lхhnaaisting vхib meenuda aastaidki hiljem sama lхhna tundes. Seda
arvatavasti seetхttu, et lхhnad kipuvad olema seotud teatud sьndmuste ja
inimestega, kes koos tuttava lхhnaga meenuvad.
Tдnapдeval kasutab lхhnaхlisid vхi tualettvett umbes 90% naistest ja 80%
meestest, olles veendunud, et хigesti valitud lхhn дratab huvi ja suurendab
meeldivust. On tдheldatud, et tццruumide meeldiv aroom tхstab tццtajate
enesekindlust ja vхimekusetunnet ning soodustab eesmдrkide saavutamist.
Meeldivast aroomist on abi ka lдbirддkimistel – parandab meeleolu ja
vastuolude puhul on kergem kompromisse leida.8 Muud meetodid lххgastumiseks
— Muusika kuulamine on vдga lххgastav, paljudele meeldib lugeda. Kui teil
on hobi, aitab ka sellega tegelemine mхtted mujale suunata. Mitmesugused
uuringud on nдidanud, et paar korda nдdalas kehalisi harjutusi aitab
vдhendada stressi ja pinget.
Vдltida liiga ohtrat kofeiini ja alkoholi tarbimist. Mхlemaid peetakse kьll
lххgastavateks aineteks, aga tegelikult vхivad nad asja hullemaks muuta. Ei
maksa vaadata uudiseid enne voodisse minemist. Elada ьks pдev korraga.
Mхelda enne uinumist pдeva jooksul juhtunud headele asjadele. Pidada
meeles, et andmine on parem kui vхtmine. Pььda andestada, mitte kanda viha.
Keegi ei ole ideaalne. Me kхik teeme vigu. Kui ollakse хppinud teistele
andestama, andestatakse ka iseenesele (Internet 2000:delfi).KOKKUVХTE
Tдnapдeva moodsas ьhiskonnas painavad meid paljud asjad ja pidev vaimne
stress hoiab meie keha kogu aja pinges.
Krooniline pinge mхjutab inimesi erinevalt. Tekkida vхivad unehдired, pea-
ja hambavalu, keskendumisraskused, sццgiisu vхib kasvada vхi ьldse puududa.
Nii vхi teisiti nхrgestab pingeseisund meie immuunsussьsteemi.
Kuidas stressiga toime tulla? Хppigem mхtetesse ja sьndmustesse suhtuma
selliselt, et need ei ole enam stressitekitavad. Хppigem lххgastuma!
Ei tohi vхimaldada stressil endast vхitu saada. Tuleb kannatlikult
valmistada ennast rasketeks elu situatsioonideks, mis kindlasti tulevad
meile ette nii tццl kui ka isiklikus elus.
Pхhiline jдreldus, mida vхib teha sellest tццst, saab sхnastada jдrgmisel
viisil. Stress on vдltimatu, mida me peame teadma ja alati meeles pidama.
Stressi saab ennetada. Kindlasti tuleb ettevalmistuda tema tekkimisele ja
pььda temaga hakkama saada vхimalikult paremini. Mхnikord vхib stressi
ьldse vдltida, kui osatakse adekvaatselt hinnata antud situatsiooni.KASUTATUD KIRJANDUS
1. 1.Eesti keele sхnaraamat. Toim. Erelt, T. – Tallinn, Eesti Keele
Sihtasutus, 1999. – 1020 lk.
2. 2.Vххrsхnastik. Peatoim.: Mдgi, R. Ьldt.: Kull, R. – Tallinn, TEA, 1999.
– 693 lk.
3. Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rььtel, E. & Teiverlaur, M. &
Traat, U. Stressi teejuht. – Tallinn, Eesti Tervisekasvatuse Keskus,
1997. – 191 lk.
4. Elenurm, T. Stress ja Sugu. — “Anne”, 2000/04.
5. М.Мескон, М.Альберг, Ф. Хедоури. Основы менеджмента: пер. с англ. —
М.: “Дело ЛТД”, 1994. — 702 с.
6. Стресс жизни: Сборник. / Составители: Л.М.Попова, И.В.Соколов.
( О.Грегор. Как противостоять стрессу. Г.Селье.
Стресс без болезней. ) — Спб, ТОО “Лейла”, 1994. — 384 с.
7. INTERNET : http://woman.delfi.ee/Suhted/Omavahel/article155005.php
